Edward Arthur Milne (14. veebruar 1896 Kingston upon Hull – 21. detsember 1950 Dublin, Iirimaa) oli Briti astrofüüsik ja matemaatik.
Ta lõpetas Cambridge'i Ülikooli. Aastatel 1924–1928 oli ta Manchesteri Victoria Ülikoolis rakendusmatemaatika professor, seejärel sai Oxfordi Ülikoolis Rouse Balli matemaatikaprofessoriks.
1920. aastatel oli suur osa Milne'i uurimistööst seotud tähtedega, eriti tähtede atmosfääride väliskihtidega.
Alates 1930. aastate algusest keskendusid Milne'i huvid üha enam relatiivsusteooriale ja kosmoloogiale.[1] Alates 1932. aastast töötas ta "paisuva universumi" probleemiga ja pakkus oma raamatus "Relativity, gravitation and world-structure" (1935) välja alternatiivi Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriale. Milne'i üldrelatiivsusteooriale alternatiivset teooriat tuntakse kinemaatilise relatiivsusteooriana. Tema teooria põhines erirelatiivsusteoorial. Milne'i teooria, mida on kirjeldatud ka kui "mitterelativistlikku kosmoloogiat",[2] inspireeris universumi statsionaarse mudeli teoreetikuid.[3]
Tuginedes oma kontseptsioonile kinemaatilisest relatiivsusteooriast, lõi ta universumi mudeli (Milne'i mudel), mis põhineb galaktikate "laialijooksmise" nähtuse kinemaatilisel lähenemisviisil. Ta näitas, et Universumi homogeensete ja isotroopsete mudelite mittestatsionaarsus ei ole kuidagi seotud üldrelatiivsusteooria tunnustega ja seda saab kirjeldada ka Newtoni gravitatsiooniteooria raames.